Kaart - Göttingen

Göttingen (alamsaksa keeles Chöttingen) on ülikoolilinn Saksamaal Alam-Saksimaal.

Göttingen on Göttingeni kreisi keskus. Läbi linna voolab Leine jõgi. Linna pindala on 116,89 km². 31. detsembril 2017 elas seal 134 824 inimest.

Göttingeni juured peituvad Gutingi külas, mida on esmamainitud 953. aastal. Linn asutati ajavahemikus 1150–1200 sellest külast loode pool ja see sai endale küla nime. Linnaõigused sai Göttingen 12. sajandi lõpus. Keskajal oli Göttingen Hansa Liidu liige ja seetõttu rikas linn.

Tänapäeval on Göttingen kuulus oma vana ülikooli (Georg-August-Universität) poolest, mis asutati 1734. aastal (esimesed kursused 1737. aastal) ja muutus kõige külastatumaks ülikooliks Euroopas. 1837. aastal protestis seitse professorit Hannoveri kuningate absoluutse võimu vastu; nad kaotasid oma ametikoha, kuid said tuntuks kui Göttingeni seitsmik. Ülikooli vilistlaste hulgas on mõned tuntud ajaloolised tegelased: vennad Grimmid, Heinrich Ewald, Wilhelm Eduard Weber ja Georg Gottfried Gervinus. Ka Saksa kantslerid Otto von Bismarck ja Gerhard Schröder käisid Göttingeni ülikooli õiguskoolis. Karl Barth pidas seal oma esimest professoriametit. Mõned ajaloo kuulsaimad matemaatikud, Carl Friedrich Gauss, Bernhard Riemann ja David Hilbert, olid Göttingeni ülikooli professorid. Tänapäeval õpib ülikoolis umbes 30 000 üliõpilast.

[[Gänselieseli purskkaev peaturul]] Nagu teistel ülikoolilinnadel, on ka Göttingenil kujunenud omad veidrad traditsioonid. Päeval, mil jagatakse doktorikraade, moodustavad üliõpilased käsikäes keti suurest saalist Gänselieseli purskkaevuni vana raekoja ees. Seal ronivad nad purskkaevu ja suudlevad Gänselieseli ('hanetüdruku') kuju. See tegevus on tegelikult keelatud, kuid seadust ei ole rakendatud. Gänseliesel on arvatavasti kõige rohkem suudeldud tüdruk maailmas.

Liitlaste pommitamisest teises maailmasõjas pea puutumata jäänuna on Göttingeni vanalinn nüüd oma kohvikute, baaride ja poodidega elamiseks ligimeelitav koht. Seetõttu elavad paljud üliõpilased vanalinnas ja annavad Göttingenile noorusliku hõngu. 2003. aastal oli 45% vanalinna elanikest vanuses 18–30 aastat.

Äriliselt on Göttingen tuntud oma optiliste ja täpselt valmistatud masinate poolest; seal asub Carl Zeiss AG valgusmikroskoopide osakond ja Sartorius AG, mis on spetsialiseerunud biotehnoloogiale ja mõõteseadmetele – Göttingeni ümbritsev ala reklaamib end kui Mõõtmisorgu. Göttingenis asub ka üks Saksamaa suuremaid lepingulisi farmaatsiatööstusi NextPharma GmbH. Ettevõte tegeleb ravimite väljatöötamisega, kliinilise uuringu, logistika ja mikrobioloogiaga. NextPharma toodab farmaatsiatooteid nii Saksa kui ka rahvusvahelistele turgudele (USA, Brasiilia ja mitmed Euroopa riigid).

Tööpuudus Göttingenis oli 2003. aastal 12,6% ja 2014. aasta märtsis 7%. Linna raudteejaam keskusest läänes asub Saksamaa peamisel põhja-lõuna raudteel.

Göttingenis on kaks elukutselist korvpallivõistkonda; nii meeste kui ka naiste võistkonnad mängivad korvpalli Bundesligas. 2007.-2008. aasta hooajal mängisid mõlemad võistkonnad esimeses divisjonis.

Göttingenis asub Balti Ajaloo Komisjoni keskus.